Kuidas minust sai käsitööinimene
Hei-hei!
Tere tulemast minu väikesesse virtuaalmaailma!
Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama kõige algusest. Kuidas olen ma jõudnud tänaseks siia, kus ma hetkel olen.
Kõik sai alguse mängumaja ehitamisest meie pesamunale-nimega Elody, kes oli sel ajal 3,5aastane. Maja tellisime mänguväljakud.eu lehelt ja minu eksmees oli rõõmuga nõus selle püsti lööma. Kokku panime maja oma äranägemise järgi, mitte nii, nagu juhendis oli ette nähtud – ukse tegime ümber ja paigutasime teise kotha, teise korruse toestasime ja muutsime 100x kindlamaks nii, et vajadusel saaks ka ise sinna magama kobida. Ehitasime uue trepi. Akendele panime ette korralikud klaasid ning kaks neist tegime avatavateks. Samuti said kõik aknad endale aknalauad. Maja vooderdasime seest vahatatud voodrilaudadega. Põrandalauad katsime terrasiõliga. Katus sai korraliku tõrvapapi ja katuseplekid. Majas on elekter ehk siis valgustus.
Ja saigi valgus!Kui maja valmis, saabus aeg seda sisustama hakata, nüüd siis tulen mängu mina:D
Kuna minu poolt tuunitud IKEA mänguköök oli juba olemas, siis selle tassisime toast mängumajja. Kardinad õmblesin käsitsi Elody vanast voodipesust ja piltideks seintel, said minu kunagised, kooliaegsed tööd. Mööblijupid-laua, toolid, diivani, leidsin Internetiavarustest.
Ja siis saabus vaibaaeg. Olin kunagi põhikoolis natukene heegeldamist õppinud ning ketti oskasin teha. Nii ma siis arvasingi, et mis see vaiba valmistamine ka ära ei ole. Ostsin trikotaažlõnga ja sobivad heegelnõelad, leidsin Internetist mingi mustri (mis oli minu jaoks nagu hiina keel) ja hakkasin heegeldama. Mõned read heegeldamist ja vaip hakkas mütsi kuju võtma.
Pusisin, mis ma pusisin, kuid hakkama ei saanud. Siis tegin kõne oma kunagisele kursaõele Kerstile, kes on “naine, nagu orkester”, pole vist olemas käsitööasja, mida tema ei jagaks. Õnneks jätkus tal kannatust, viitsimist ja tahet mind messengeri ja telefoni teel õpetada ja aidata. Siinkohal avaldan veelkord talle siirad tänud!
Ja koos vaiba valmimisega, sain ka nakkuse käsitööpisikuga, õnneks pole ma siiani terveks saanud ja sellest on saanud krooniline haigus, millega ma olen leppinud ja õppinud koos elama, aga kõik järgnevad, on juba järgmiste blogipostituste teemad😊
Lisa kommentaar
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.